Sidemete päritolu saab jälgida Vana -Egiptusest, Kreekast ja Roomast. Need tsivilisatsioonid kasutavad haavade raviks ja sidumiseks sidemeid ning fikseerivad murtud alad. Sõidulaua põhimõte on kontrollida verejooksu, parandada haava paranemist, haava kaitsta, vältida bakterite sissetungi, vähendada nakkuse riski ning pakkuda tuge ja fikseerimist, rakendades survet.
Keskajal hakati sõjavigastuste ja igapäevase arstiabi ravis laialdaselt kasutama sidemeid. 19. sajandi alguses muutus aseptilise tehnoloogia arenguga sidemete roll kirurgilistes protseduurides üha olulisemaks ja kasutati steriliseeritud marlisidemeid. Alates 20. sajandist on tehnoloogia pideva edenemisega tehtud märkimisväärseid läbimurdeid sidumismaterjalides ja tootmisprotsessides, mille tulemuseks on uute materjalide tekkimine, näiteks polümeermaterjalid, meditsiinilised liimid ja elastsed sidemed, mis on muutnud sidemed tõhusamaks, et kaitsta, kaitsta, suruda ja peatada.
Hongguani sidemete tüübid hõlmavad gauze-sidemeid, elastseid sidemeid, isekleepuvaid sidemeid jne. Nende uute materjalide rakendamine muudab sidemed kergemaks, mugavamaks ning sellel on paremad fikseerimise ja kaitse efektid. Lisaks kaetakse mõned sidemed haavade paranemise kiirendamiseks ka antibakteriaalsete salvi või paranemisvõimendajatega.
Postiaeg: 25. veebruar 20125